<strong>Kristluse levik enne Paulust</strong> Kristluse levik enne Paulust oli mitmekülgne protsess, mis hõlmas erinevaid isikuid ja sündmusi. Kuigi Paulus on tuntud kui üks peamisi kristluse levitajaid, oli enne teda juba mitmeid inimesi, kes aitasid kaasa kristliku sõnumi levikule. Peale Jeesuse ülestõusmist ja taevasseminekut hakkasid tema jüngrid ja järgijad jagama tema õpetusi Jeruusalemmas ja selle ümbruses. Apostlite tegude raamatus on kirjas, kuidas Püha Vaim laskus nelipühal apostlite peale, andes neile jõudu ja julgust kuulutada evangeeliumi (Ap 2:1-4). Peetrus, üks Jeesuse lähimaid järgijaid, mängis keskset rolli varajase kiriku juhtimisel ja kristluse levitamisel. Peetrus pidas nelipühal võimsa jutluse, mille tulemusena lisandus kirikusse tuhandeid uusi usklikke (Ap 2:14-41). Samuti oli oluline Stefanose tegevus, kes oli üks esimesi diakoneid ja märtritest. Tema julgus ja tunnistus viisid paljusid uskuma, kuigi see tõi kaasa ka tema enda surma (Ap 6:8-7:60). Filippos, teine diakon, kuulutas Samaaria linnas ja tõi palju inimesi usule (Ap 8:4-8). Ta ristitas ka Etioopia eunuhhi, mis tähistas kristluse levikut väljapoole juudi kogukonda (Ap 8:26-39). Samuti mängisid olulist rolli Barnabas ja mitmed teised, kes levitasid kristlust Antiokias, mis sai oluliseks keskuseks varajasele kirikule (Ap 11:19-26). Seega, enne kui Paulus alustas oma misjonireise, oli kristlus juba hakanud levima erinevate isikute ja sündmuste kaudu, mis aitasid sillutada teed edasisele kasvule ja laienemisele.