Liibanon
Kirjeldus
[= valge], võimas mäestik, mis ulatub Litani (või Lita) jõest Tüürose lähedal põhja poole kuni El-Kebiri jõeni (iidsetel aegadel Eleutherus) pikkusega 170 km. Kõige olulisemad paljudest tasandikest Liibanoni harjal olid nn "Liibanoni seedrid", see tähendab seedri piirkond, mis hõlmab umbes 100 m2 kõrgusel umbes 3000 m. Seedrimets, millele ähvardas täielik hävimine (1573. aastal oli seal ainult 24 puud, 1810. aastal juba 375 ja 1884. aastal 397), on tänapäeval alles ainult lääne poole avatud nõlval kõrgusel 2000 m. See on ümbritsetud kõrge müüriga, et kaitsta seda loata raiumise eest. Liibanoni koosseis on enamasti lubjakivi. Kõrgustes koguneb vihmavesi, mis voolab soojadel kuudel Liibanoni igavesest lumest [Jr 18:14 ]. Jääliustikke Liibanonis siiski ei ole. Lugematud ojad kastavad Liibanoni orge ja muudavad need viljakaks taimestikuks [Ül 4:15 ; Js 35:2 ; Js 60:13 ]. Kesk-Liibanoni läänenõlval kasvavad mooruspuu, oliiv, viigipuu, pähkel, mandel, virsik ja aprikoos. Ka granaatõunad valmivad siin. Kõrgusel 1000-1500 m kasvatatakse viinamarju ja tubakat. Ül 4:11 ja Ho 14:7 järgi eritab Liibanon erilist lõhna, ilmselt lõhnavatest põõsastest ja lilledest, mis rikkalikult katavad maapinda. Metsad, millest laulsid Vana Testamendi kirjanikud [2Kn 19:23 ; Ps 72:16 ; Js 2:13 ; Js 10:34 ; Js 40:16 ; Js 60:13 ; Hs 17:3 ; Hs 31:15 -16; Sk 11:1 ], on peaaegu kadunud. Iidsetel aegadel kasutati Liibanoni puitu mitte ainult templite ja paleede ehitamiseks, vaid ka laevamastide valmistamiseks [Esr 3:7 ; Hs 27:5 ]. Metsade asemel on nüüd rikkalikud karjamaad, mis teenivad arvukaid lammaste ja kitsede karju. Metsloomadest leidub siin karusid, šakaale, hüääne, metssigu ja gaselle [2Kn 14:9 ; Ül 4:8 ]. Koopad on leidnud inimeste ja hirvede, kaljukitsede, metskitsede ja koopalõvide jäänuseid. Liibanon oli oma ligipääsmatuse tõttu loomulik varjupaik.
Räägitakse, et Saalomon - nagu teisedki idamaised valitsejad eri aegadel - lasi Liibanonist tuua seedripuitu Jeruusalemma templi ehitamiseks [1Kn 5:6 ]. Tundub aga, et ta teostas seal ka muid ehitustöid [1Kn 9:19 ], võib-olla isegi kaevandas rauda ja muud.
Paralleelselt Liibanoniga kulgeb Hermoni mäest Antilibanon, mis on Liibanonist eraldatud Bika oruga, mille laius on 8-14 km. Selle oru kaudu voolab lõunasse Nahr-el-litani ja põhja Orontes. Oru pikkus on 120 km. Selle keskosa on väga viljakas.
Liibanon moodustas tõotatud maa loodenurga piiri [5Ms 1:7 ; 5Ms 11:24 ; Joos 1:4 ; Joos 11:17 ; Joos 12:7 ; Joos 13:5 ].
Adolf Novotný piiblisõnastik
lingid
Street View
Kaart
teave sõnaraamatust
Lebanon
white, "the white mountain of Syria," is the loftiest and most celebrated mountain range in Syria. It is a branch running southward from the Caucasus, and at its lower end forking into two parallel ranges, the eastern or Anti-Lebanon, and the western or Lebanon proper. They enclose a long valley (Josh 11:17) of from 5 to 8 miles in width, called by Roman writers Coele-Syria, now called el-Buka'a, "the valley," a prolongation of the valley of the Jordan.
Lebanon proper, Jebel es-Sharki, commences at its southern extremity in the gorge of the Leontes, the ancient Litany, and extends north-east, parallel to the Mediterranean coast, as far as the river Eleutherus, at the plain of Emesa, "the entering of Hamath" (Num 34:8; 1Kings 8:65), in all about 90 geographical miles in extent. The average height of this range is from 6,000 to 8,000 feet; the peak of Jebel Mukhmel is about 10,200 feet, and the Sannin about 9,000. The highest peaks are covered with perpetual snow and ice. In the recesses of the range wild beasts as of old still abound (2Kings 14:9; Cant 4:8). The scenes of the Lebanon are remarkable for their grandeur and beauty, and supplied the sacred writers with many expressive similes (Ps 29:5 ; 29:6; 72:16; 104:16-18; Cant 4:15; Isa 2:13; 35:2; 60:13; Hos 14:5). It is famous for its cedars (Cant 5:15), its wines (Hos 14:7), and its cool waters (Jer 18:14). The ancient inhabitants were Giblites and Hivites (Josh 13:5; Judg 3:3). It was part of the Phoenician kingdom (1Kings 5:2-6).
The eastern range, or Anti-Lebanon, or "Lebanon towards the sunrising," runs nearly parallel with the western from the plain of Emesa till it connects with the hills of Galilee in the south. The height of this range is about 5,000 feet. Its highest peak is Hermon (q.v.), from which a number of lesser ranges radiate.
Lebanon is first mentioned in the description of the boundary of Palestine (Deut 1:7; 11:24). It was assigned to Israel, but was never conquered (Josh 13:2-6; Judg 3:1-3).
The Lebanon range is now inhabited by a population of about 300,000 Christians, Maronites, and Druses, and is ruled by a Christian governor. The Anti-Lebanon is inhabited by Mohammedans, and is under a Turkish ruler.
EBD - Easton's Bible Dictionary