Esimesed kristlased: "põgenemine Pellasse"
Niinimetatud "põgenemises Pellasse" enne Rooma hävitustööd Jeruusalemmas aastal 70 pKr, traditsioon väidab, et juudi-kristlik sekt nazareenid suundus Pellasse ja asus elama linna, mis sai varajase kristluse päevil juudi-kristlikuks keskuseks. Epiphaniuse sõnul oli Kristus imeliselt käskinud jüngritel Jeruusalemm maha jätta, kuna see oli peagi piiramise all.

Epiphanius väidab, et pärast hävitust naasis osa neist Jeruusalemma. Sarnaselt Epiphaniusele kirjeldab Kaisarea Eusebios, kuidas Pella oli varjupaigaks Jeruusalemma kristlastele, kes põgenesid Esimese Juudi-Rooma sõja eest 1. sajandil pKr. Pella väidetakse olevat ühe kristluse varaseima kiriku asupaik, kuid selle kohta pole leitud tõendeid. Ajaloolase Edward Gibbioni sõnul põgenes varajane Jeruusalemma kirik pärast templi hävingut Pellasse, jäädes sinna kuni nende tagasipöördumiseni keiser Hadrianuse valitsemisajal, tehes sellest varajaste kristlaste ja tänapäeva kristlaste jaoks teisejärgulise palverännakupaiga.

Wikipedia