Kristluse levik enne Paulust Kristluse levik algas juba enne Pauluse misjonireise. Pärast Jeesuse ülestõusmist ja taevaminemist hakkasid tema järgijad levitama tema õpetusi erinevates piirkondades. Apostlite tegude raamatus on kirjas, kuidas Püha Vaim laskus nelipühal apostlite peale ja nad hakkasid rääkima erinevates keeltes, mis võimaldas neil suhelda erinevate rahvastega [Ap 2:1-4]. Esimeste seas, kes hakkasid kristlust levitama, olid apostlid Peetrus ja Johannes. Peetrus pidas võimsa jutluse Jeruusalemmas, mille tulemusena lisandus usklike hulka umbes kolm tuhat inimest [Ap 2:14-41]. Samuti on kirjas, et Peetrus ja Johannes ravisid haigeid ja kuulutasid Jeesuse nime väge [Ap 3:1-10]. Teine oluline tegelane oli Stefanus, kes oli üks esimesi diakoneid ja kristluse märter. Tema julgus ja tunnistus viisid tema kividega surnuks viskamiseni, kuid see sündmus aitas kaasa kristluse levikule, kuna usklikud hajutati Jeruusalemmast laiali ja nad hakkasid kuulutama evangeeliumi kõikjal, kuhu nad läksid [Ap 7:54-60; Ap 8:1-4]. Samuti oli oluline roll Filippusel, kes kuulutas evangeeliumi Samaaria linnas ja ristis Etioopia eunuhhi, mis tähistas kristluse levikut Aafrikasse [Ap 8:5-39]. Need varased misjonitegevused aitasid rajada aluse kristluse levikule enne, kui Paulus alustas oma misjonireise, mis veelgi kiirendasid ja laiendasid kristluse levikut kogu Rooma impeeriumis.